Kuni su raamatukogu veel elab….

SADA AASTAT VOORE RAAMATUKOGU

 

Raamatud on nagu inimesed-

ilmaski ei saa kõigiga kohtuda, aga varem või hiljem juhtub ette see oma ja õige….

 

Leelo Tungal

 

Meie piirkonna inimesed on raamatu-usku, ainult tänu sellele saame märtsikuus tähistada Voore raamatukogu 100. sünnipäeva.

15. märtsil 1915. a. alustas tegevust Roela Rahvaraamatukogu Selts. Seltsi asutajad: Tõnis Busch, Kristjan Abroi, Juhannes Paju, August-Erik Arold ja Richard Koppel esitasid 18. sept. 1919 palvekirja Tartu-Wõru Rahukogule, et registreerida nimetatud selts ja seltsi põhjuskiri. 10. oktoobril 1919. aastal peetud rahukogu istungil palve rahuldati ja Roela Rahvaraamatukogu Selts kanti sisse seltside, ühistute ja liitude registrisse.

Seltsil oli juriidilise isiku staatus. Tegeleti raamatute kogumise ja laenutamisega ning ürituste korraldamisega (kirjndusõhtud, rahvapeod jne.), mille käigus koguti raha raamatute soetamiseks.

1921.a. oli seltsis 98 liiget. Seltsi raamatukogu hoidja oli August-Erik Arold (12.03.1882-03.11.1947), kes oli valitud 1899. a. Vassevere-Kallivere külakooli juhatajaks. Nimetatud töökohale jäi ta kuni oma surmani, kuigi kool vahetas sel ajal mitu korda nime.

Ärakirjad seltsi palvekirjast ja põhikirjast on olemas Voore raamatukogus, millega saavad kõik huvilised tutvuda.

Sel ajal kuulus Roela vald Tartu maakonda.

Seltsi raamatukogu asus koolimajas ja hiljem Roela mõisa häärberis.

 

1939. aastal nimetati Roela vald ümber Voore vallaks.

 

Väljavõte Uno Aroldi (August-Erik Aroldi poja) poolt kirja pandud mälestustest:

Tartu Maavalitsusest sai Roela Raamatukogu Selts 30.-ndatel aastatel igal aastal rahalist toetust raamatute ostmiseks (ilma raamatute valikulise ettemääramiseta). Raamatukoguhoidja tasu ei saanud. 1940. aastal selts likvideeriti, raamatukogu läks riigi alluvusse, loodi raamatukoguhoidja koht. Raamatud (koos kapiga) viidi koolimajast, kus see aastaid oli paiknenud üle Roela mõisa häärberisse, mis oli võetud rahvamajaks. Raamatukogust kõrvaldati ettekirjutuste kohaselt hulk raamatuid, mis pakiti kastidesse ja saadeti TRÜ raamatukogu korraldusse (sama saatus tabas ka kooli raamatukogu). 1941.a. suvel (31.juuli 1941) häärber hävis sõjategevuse käigus koos seal olnud raamatud.

Sarjadest olid olemas „Loomulik ravimiõpetus“, Eesti ajalugu“, „Üldine ajalugu“ jne. Kriminulle August Arold ei sallinud, pidades neid peaaegu, et sopakirjanduseks.

1940. aastal oli kogus ca 2500 teost, lugejaid ca 200. Esindatud oli nii eesti kui tõlkekirjanduse paremik, mitmesugused erialased ja teatmeteosed.

August-Erik Arold hindas kõrgelt kirjandust ja pidas lugu raamatust ja raamatute kasutamisest enesetäiendamisel. Tal oli ka endal suur isiklik raamatukogu.

August-Erik Aroldi elutööks kohalikus kultuuriloos kujuneski Roela Rahvaraamatukogu Seltsi asutamine, juhatamine ja seltsi raamatukogu hoidmine. Peale raamatukoguga seotu oli selts laia kultuurilist isetegevust viljelev organisatsioon, oli oma segakoor, puhkpilliorkester, näitering jpm.

 

Selts tegeles ka heategevusega. Näiteks aastatel 1919-1920, kui majandusolud olid kehvad, koguti korraldatud üritustega raha ligi 15.000 marka kehvemal järjel olevate õpilaste heaks, et osta neile jalanõusid.

 

Seega võib Voore raamatukogu tegutsemise alguseks lugeda kuupäeva 15. märts 1915.

 

Praeguste fondide aluseks on 12. veebruaril 1945. a. Tartu Rajooni TSN TK otsusega saadud raamatud. Raamatukogu asus siis Ruskavere külas.

25. veebruaril 1949. a. moodustati Jõgeva maakond, mille koosseisu läks ka Voore vald. 1954. a., kui valdade arvu vähendati 641-lt 320-le, kuulus Voore vald Mustvee rajooni alla.

 

Kõige vanem raamatute põhinimestik on säilinud aastast 1947. Raamatukogu aastaaruanded on olemas aastast 1964. Omandivormid ja nimetused on olnud erinevad:

 

1945-1966 Ruskavere Raamatukogu

1966-1982 Lembitu Raamatukogu

1982- Voore Raamatukogu

 

Enne 1952. aastat töötas Ruskavere raamatukogus Aino Lindmäe.

1952-1958 oli juhataja Vaike Ein (Puusepp)

Tema töötamise ajal raamatukogu koliti 3 korda. Asukohtadeks olid kolhoosi „Leek“ kontor ja suuremad piirkonna talud, näit. praegu perekond Meerule kuuluv elamu Sirguvere külas. V. Ein alustas ja viis lõpule kataloogi koostamise ja nõuetekohase raamatute arvele võtmise.

 

1958-1965 töötas raamatukogus Hilja Märtsin, kes oli eelnevalt lõpetanud Tallinna Kultuurharidusala Kooli.

Raamatuid oli kogus 7400 eksemplari. Laenutusi aastas 8400

Raamatukogu juures töötas deklamaatorite- ja näitering.

Tegutses rändraamatukogu, mille juhatajaks oli H. Saar.

Hilja Märtsini poolt 1965. aastal koostatud põhjalikust raamatukogu aasta-aruandest võib järeldada, et raamatukogu omas kohalikus elus väga tähtsat osa. Sisukas analüüs oli tehtud laenutuste kohta raamatuliikide viisi ja ürituste kirjeldused. Muuhulgas märgib ta, et tänu tehnika- ja põllumajandusalase kirjanduse propageerimisele hakati Kose sigalas uut viisi põraste välja laskmise eest hoolitsema ja uuendati sigade söödaratsioone.

 

1966.a. Vassevere Küla TSN TK otsusega likvideeriti Ruskavere raamatukogu. Raamatukogu sai uueks nimeks Lembitu Raamatukogu ja toodi üle „Lembitu“ kolhoosi keskusesse. Fondi koliti

2. septembril 1966.a. Ka seda kuupäeva on mingitel aegadel peetud raamatukogu sünnipäevaks. Kogu fond kaalus 3654 kg, mille tegi kindlaks raamatuid vedanud bussijuht Meinhard Kuusik. Inventariraamatus oli viimane raamat kantud sisse numbri all 10855.

Raamatukogus oli lugejaid 1966. aastal 282, laenutusi aastas 3900. Lugejatest lapsi oli 74.

Tööle asus raamatukoguhoidjana Salme Kikas, elukutselt matemaatikaõpetaja.

Raamatukogu sai ruumid vanas mõisamoonakate majas Kullavere jõe ääres, tänaseks päevaks seda hoonet enam alles ei ole.

Sel ajal oli raamatukogudel plaan nii laenutuse kui lugejate osas. Plaani täitmist jälgiti hoolega. Ürituste korraldamisel oli tähtis osa NLKP ja ÜLKNÜ tähtpäevadel. Kohtuti komsomolitegelaste ja Suurest Isamaasõjast osavõtnutega. Külalised käisid EKP Jõgeva Rajoonikomiteest. Tehti temaatilisi plakateid. Oli muidugi ka kirjandusõhtuid, näitusi jne.

 

1967-1974 töötasid raamatukogus lühemat või pikemat aega: Laine Vaikla, Sirje Lehtsalu, Linda Vaino, Sirje Reinapu, Eevi Sool.

 

1974.a. augustist asus raamatukogu juhatajana tööle Ülle Kiuru. Ülle oli lõpetanud Viljandi Kultuurharidustöö Kooli 1974.a. Hiljem omandas kaugõppes raamatukogundusliku kõrghariduse Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja töötas kuni aastani 2006, seega 32 aastat.

Raamatukogu asus ikka vanas mõisamoonakate majas, kus olme oli väga halb – ruumid väikesed ja remontimata, põrandapinda 33 m2. Fondi suurus ca 8000 raamatut. Lugejaid oli 1974. aasta lõpuks 279 ja laenutusi aastas 3575

 

Oli uuenduste aeg: külaraamatukogudest said tolleaegsete rajooniraamatukogude filiaalid. Fonde hakkas komplekteerima keskraamatukogu. Raamatud jõudsid maale väga hilja. Oma funktsioonilt oli raamatukogu propaganda-asutus. Propageeriti partei kongresside materjale, marksismi-leninismi klassikuid jne. Kohtuti sõja- ja parteiveteranidega. Viidi siiki läbi ka üritusi nii täiskavanutele kui lastele, sujus koostöö kohaliku kooli ja kohalike oktoobilaste, pioneeride ja kommunitlike noortega.

1979.a. oli mõisamoonakate majas tulekahju, raamatukogu siiski kannatada ei sanud. Uued ruumid anti „Lembitu“ kolhoosi klubihoone teisele korrusele.

Põrandapind suurenes (42 m2) , mis siiski ei rahuldanud. Ruumid olid külmad, ahjud vanad ja trepp järsk. Töötaja ülesandeks oli ka puude muretsemine ja ahjude kütmine. Samas hoones asus „Lembitu“ kolhoosi kultuurimaja.

Koos kultuurimajaga organiseeriti palju üritusi.Tööd alustas raamatusõprade klubi. Lugejate arv kasvas 300-ni

 

Lembitu“ kolhoosi kultuurimajas asus raamatukogu aastatel 1979-1993

 

1992. a., kui taasloodi Saare vald, läks raamatakogu valla alluvusse. Nähti ette, et iga valla elaniku kohta peab aastas muretsema kirjandust 5 krooni eest. See raha oli ebapiisav. Aitas sundeksemplari seadus, mis kohustas kõiki trükikodasid saatma igast trükisest ühe sundeksemplari keskraamatukogudele, mis sealt siis edasi maakogudesse jõudsid.

 

Aastatel 1980-1990 ehitas „Lembitu„ kolhoos Voore keskasulasse mitu uut elumaja.

1993. aastal tunnistati kultuurimaja hoone varisemisohtlikuks ja raamatukogule leiti kolhoosi poolt uued ruumid, järgnes järjekordne kolimine.

 

1993-1997 tegutses raamatukogu Voore keskuses asuva 24-krt. elumaja 4-toalises korteris.

Põrandapinda oli nüüd 78,4 m2.

Korter oli enne kasutuses olnud ja seal tehti eelnevalt remont. Raamatukogu olmetingimused paranesid ümberkolimisega tunduvalt. Majas oli keskküte.

 

1989. aasta sügisel valmis uus Voore Põhikooli hoone koos võimla ja spordiplatsidega.

Raamatukogu asukoht keset Voore küla oli igati sobiv, kool ja lasteaed asusid lähedal.

 

1997.aastaks oli fondi suurus ca 11000 eksemplari, lugejate arv 257, külastuste arv aastas 3618, s.h. lapsi oli 128 ja laste külastusi 1799

1997.aastal selgus, et lasteaaias jääb ruumi üle, kuna laste arv oli vähenenud. Sellest tõsiasjast lähtudes tegi Saare Vallavalitsus otsuse paigutada raamatukogu ümber lasteaiaga ühte majja,

18-krt. elamu samasse püstakusse II korrusele. Seega tuli raamatukogul jälle kolida.

 

1997-2004 asus raamatukogu seega lasteaiaga ühes majas. Põrandapinda oli 130 m2.

 

Aastatel 1998-1999 sai raamatukogu 2 arvutit ja internetiühenduse. Üks arvuti oli kasutamiseks külastajatele.

2000. aastal hakkas Ülle Kiuru, ühena esimestest maakonnas, sisestama raamatuid arvutisse programmis „Kirjasto“. 2004. aastal võeti Jõgeva maakonnas kasutusele raamatukogude info- ja kataloogisüsteem RIKS. Selleks ajaks oli Üllel suur töö tehtud ja enamus fondi arvutisse sisestatud. Õnneks oli võimalik tehtud töö ühest programmist teise üle kanda. Samast aastast toimus laenutamine juba elektrooniliselt, mida tuleks lugeda täiesti uueks ajajärguks raamatukogude töös. Tarbetuks muutusid paberist kataloogikaardid koos oma uhkete kataloogikappidega, otsinguid ja päringuid sai siit alates teha elektrooniliselt.

 

2004. aasta lõpuks oli fondi suuruseks 13 000 eksempari, lugejaid 238 ja laenutusi aastas 10911.

 

2002. aastal asutati MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus, mille liikmeks olid peale Saare valla veel Torma. Tabivere, Pala, Kasepää vald ja Mustvee ning Jõgeva linn.

Projekti meetmest 4.6.1.“ Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise progarammist“ rahastati projekt „MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuse Aktiviseerimiskeskuse ehituse lõpetamine“.

Selle projekti toel ehitati välja juba „Lembitu“ kolhoosi ajal alustatud seltsimajaks ja sööklaks planeeritud hoone.

Majja planeeriti ka Voore raamatukogu uus asukoht. Hoonesse said koha aktiviseerimiskeskus, kauplus, postipunkt, kohvik, noortekeskus, juuksur ja töötoad töötute täiendõppeks. 2004.aastal saadi tänu esitatud projektile PRIA-lt 300 000 kr, ja omavalitsuselt 177 000 krooni raamatukoguruumide väljaehitamiseks, 2005.a. omavalitsuselt veel 150 000 krooni. Valmisid raamatukogu jaoks planeeritud ruumid põrandapindaga 142 m2.

Seega seisis ees kolimine.

2005.aastast asubki Voore raamatukogu Voore Aktiviseerimiskeskuse majas.

 

2005. aasta lõpuks oli fondi suuruseks ca 13500 eksemplari. Komplekteerimisele kulus aastas 82 tuh.krooni, sealhulgas omavalitsuselt ca 60 tuh.krooni. Lugejaid oli 261, laenutusi aastas 11813. Asukoht küla keskuses oli raamatukogu jaoks igati sobiv.

2005. aastal andis Saare vald Voore raamatukogu MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse haldusesse, kes hakkas vallalt eraldatud eelarve piires raamatukogu elu-olu korraldama .

Ruumid olid uued, aga sisustus jäi samaks. Olid olemas laminaadist riiulid, mis olid kooldunud ja selgelt ülekoormatud. Raamatud ei mahtunud ära. Puudus võimalus raamatuid eksponeerida. Oli olemas 3 arvutit, neist kaks külastajatele kasutamiseks. Töötas Avalik Internetipunkt (AIP). Arvutid olid amortiseerunud ja ajast maha jäänud.

2006.a. 1.augustisl toimus töötajate vahetus. Ära läks kauaaegne raamatukogu juhataja Ülle Kiuru ja tööle asus Tea Daškova. T. Daškova on lõetanud 1974.a. Viljandi Kultuurikooli raamatukogunduse erialal.

2006. aastal eraldati kultuuriministereiumilt 45 000 krooni ja Saare vallalt ka 45 000 krooni raamatukogu sisustuse uuendamiseks.

Aasta lõpuks sai raamatukogu uued liimpuidust riiulid, uue töölaua töötajale, uued lauad lasteosakonda ja uued toolid. Riiulid ja lauad valmistati raamatukogu kõrval asuvas puidutöökojas, meistrimeesteks olid Endel Ant ja Targo Abel. 2007. a. sai raamatukogu stendid raamatute eksponeerimiseks ja 3 arvutit. Arvutid ei olnud küll päris uued, kuid siiski vanadest paremad ja kaasaegsemad.

2008. aastal tõusis lugejate arv 294-ni., külastuste arv oli 7118 ja laenutusi aastas 10448. Lapsi lugejatest 118. Fond oli kasvanud ca 15 000 teavikuni.

 

Aastad 2009-2011 olid kõigile majanduslikult rasked. Mingeid investeeringuid teha ei olnud võimalik. Nii nagu teistel Saare valla töötajatel, tuli ka raamatukogu juhatajal olla palgata puhkusel. Niisugune olukord mõjutas negatiivselt nii lugejate kui ka laenutuste arvu.

 

2011. aastast on raamatukogul oma blogi (koduleht) http://voorerk.aktivkeskus.ee/, mille külastatavus aasta-aastalt kasvab. Kasutades e-kataloogi RIKSWEB saavad lugejad reserveerida kirjandust, pikendada oma laenutusi, tutvuda uudiskirjandusega jne. Toimuvad e-kataloogi kasutamise koolitused.

2012. a. moodustati SA Saare valla Aktiviseerimiskeskus, mille haldusesse anti ka raamatukogu. Saare valla ja sihtasutuse vahel sõlmiti haldusleping kuni aastani 2022 .

Sellel aastal hakkas lekkima raamatukogu katus (avatud terrass). Veekahjustusi said põrand, seinad, osa riiulitest ja ka ca 400 raamatut. Selline olukord kestis terve aasta. 2013.a. sügisel remontis vald katuse ning ka siseruumid. Täielikult vahetati välja põrand, seinad parandati ja värviti. Tänu remondile ja lae peale paigaldatud soojustusele on nüüd ruumid ka soojad.

Tänaseks päevaks on raamatuid ca 15000, lugejaid oli 2014.aastal 307 ja laenutusi oli aastas 7508. Kodulehte külastati 1126 korral. Alla 16-aastaseid lugejaid oli 96. Eelarves eraldatud rahade eest oli võimalik osta igale piirkonna elanikule aastas 0,6 raamatut. Raamatukogu teenuseid kasutab 48,4 % piirkonna elanikest. Iga raamatukogu kasutaja laenutas aastas keskmiselt 24 teavikut ja tegi 16 külastust.

Avalikus internetipunktis on praeguseks kolm uut arvutit tarkvaraga LINUX, võimalik on kasutada printimise, skanneerimise ja koopiate tegemise võimalust.

Kõiki raamatuid ei suuda ükski külaraamatukogu endale muretseda, küll aga peab iga lugeja saama raamatu, mida ta soovib. Selleks on võimalus tellida soovitud raamat mõnest teisest maakonna raamatukogust, viimasel ajal on meil seda võimalust palju kasutatud ja kiidetud. 2014. aastal näiteks telliti teistelt raamatukogudelt 228 raamatut ja mujale saadeti Voorelt 86 raamatut.

 

Raamatukogul on olnud nii paremaid kui halvemaid aegu kuid kindlalsti on ta piirkonnale vajalik.

 

Märtsikuus saab tutvuda raamatukogus näitusega „Sada aastat raamatukogu Voorel“, toimub väikelaste luulehommik „Väike luulelaps 2015“ ja raamatukogu sünnipäeva-aktus. Täpsem teave ürituste toimumise kohta ilmub järgmises vallalehes.

 

 

…Raamaturiiulid rööbiti reas,
ruumid täis erilist raamatulõhna –
seda asutust igaüks teab:
ennast siin raamatuid sirvima seab
pensionär hommikul,
koolipoiss õhtal…

Vilja Kaarna

 

 

Ajaloost kirjutades on kasutatud materjale

Eesti Riigiarhiivist,

Voore Põhikooli koduloomuuseumist,

Mart Aroldi isikliku arhiivist ja

säilinud aruandeid ja kohalike inimeste mälestusi

 

 

Tea Daškova

Voore raamatukogu juhataja aastast 2006