Ajalugu

VOORE RAAMATUKOGU LÜHIKE AJALUGU

18.septembril 1919.aastal esitas Roela raamatukogu selts Tartu Rahukogule palve  registreerida  15. märtsil 1915.aastal asutatud Roela Rahvaraamatukogu Selts  ja seltsi põhikiri.

Lisa nr. 1

Palvele oli lisatud  Roela Rahvaraamatukogu Seltsi põhikiri (põhjuskiri)

Lisa nr. 2

1919.aasta oktoobikuul palve rahuldati ja otsustati Roela Rahvaraamatukogu Selts sisse kanda seltside, ühistuste ja liitude registrisse.

Lisa nr. 3

 Seltsil oli juriidilise isiku staatus. Selts tegeles raamatute kogumise ja laenutamisega,  ürituste korrraldamisega (kirjndusõhtud jne.), millede käigus koguti raha raamatute muretsemiseks.

1921.a. oli seltsis 98 liiget. Seltsi raamatukogu hoidja oli August-Erik Arold

 Sel ajal oli Voore küla nimetuseks Roela küla ja see kuulus Tartu maakonda.

Seltsi raamatukogu asus Roela mõisa häärberis.

  Oktoobris 1940 selts likvideeriti. Raamatud jäid  Roela mõisa häärberisse.

 Seega võiks Voore raamatukogu tegutsemise alguseks lugeda kuupäeva  15. märts 1915.

 Praeguste  fondide aluseks on Tartu Rajooni TSN TK otsusega 12.veebr.1945.a. saadud raamatud. Raamatukogu asus Ruskavere külas.

 Kõige vanem raamatute põhinimestik on säilinud aastast 1947. Raamatukogu aastaaruanded on olemas aastast 1964.

  Raamatukogu nimevormid:

1915-1940   Roela ahvaraamatukogu Selts

1945-1966   Ruskavere Raamatukogu

1966-1982   Lembitu Raamatukogu

1982-           Voore Raamatukogu

 1945-1952  aastatel töötas Ruskavere raamatukogus Aino Lindmäe.

 1952-1958  töötas Ruskavere raamatukogus Vaike Ein (Puusepp)

Tema töötamise ajal Ruskavere raamatukogu kolis 3 korda. Asukohtadeks olid kolhoosi „Leek“ kontor ja suuremad piirkonna talud, näit. praegune perek. Meeru elamu Sirguvere külas. V,Ein  alustas ja viis lõpule kataloogi tegemise ja nõuetekohase raamatute arvele võtmise.

 1958-1965  töötas raamatukogus Hilja Märtsin. Ta oli lõpetanud Tallinna Kultuurharidusala Kooli 1958. aastal.

 Raamatuid oli kogus 7400 eksemplari. Laenutusi aastas 8400

Raamatukogu juures töötas deklamaatorite- ja näitering.

Oli üks rändraamatukogu, mille juhatajaks oli H.Saar.

H.Märtsini  poolt 1965.aastal koostatud väga põhjalikust raamatukogu töö aruandest võib järeldada, et raamatukogu omas kohalikus elus sel ajal väga tähtsat osa. Väga põhajalik analüüs laenutuste kohta liikide viisi ja ürituste kirjeldused. Muuhulgas märgib, et tänu tehnika- ja põllumajandusalase kirjanduse propageerimisele hakati Kose sigalas uut viisi põraste väljalaskmist rakendama  ja uuendati söödaratsioone.

 1966.a. Vassevere Küla TSN TK otsusega likvideeriti Ruskavere raamatukogu. Raamatukogu sai uue nime- Lembitu Raamatukogu. See viidi üle „Lembitu“ kolhoosi keskusesse . Fond koliti üle 2.septembril 1966.a. Seda kuupäeva on ka peetud raamatukogu sünnipäevaks. Kogu fond kaalus 3654 kg, mille tegi kindlaks raamatuid vedanud bussijuht . Inventariraamatus oli viimane raamat kantud sisse numbri all 10855.

Raamatukogus oli lugejaid 1966.aastal 282, laenutusi 3900. Lapsi  luges 74.

 Raamatukogu hoidjana asus tööle Salme Kikas, elukutselt matemaatika õpetaja.

Raamatukogu sai ruumid vanas mõisamoonakate majas Kulla

Sel ajal oli raamatukogudel plaan nii laenutuse kui lugejate osas. Plaani täitmist jälgiti hoolega. Ürituste korraldamisel oli tähtis osa NLKP ja ÜLKNÜ tähtpäevadel. Kohtuti komsomoli tegelaste ja Suurest Isamaasõjast osavõtnutega. Külalised käisid EKP Jõgeva Rajoonikomiteest. Tehti plakateid.

Oli muidugi ka kirjandusõhtuid, näitusi  jne.

 

1967-1974 töötasid raamatukogus lühemat või pikemat aega: Laine Vaikla, Sirje Lehtsalu, Linda Vaino, Sirje Reinapu, Eevi Sool. Seega õiget peremeest ei olnud.

 

1974.a. augustist asus raamatukogu juhatajana tööle Ülle Kiuru.  Ülle Kiuru oli lõpetanud Viljandi Kultuurharidustöö Kooli 1974.a.

Hiljem omandas kaugõppes raamatukogundusliku kõrghariduse Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Töötas kuni 2006.a., seega 32 aastat.

Raamatukogu asus 1974.a. ikka vanas mõisamoonakate majas, kus oli olukord väga halb – ruumid väikesed, remontimata , põrandapinda 33 m2

 Fondi suurus ca 8000 raamatut.. Lugejaid 1974.aasta lõpuks 279, laenutusi   3575

Oli uuenduste aeg: külaraamatukogudest said tolleaegsete rajooniraamatukogude filiaalid. Fonde hakkas komplekteerima keskraamatukogu. Raamatud jõudsid maale häbematult hilja. Oma funktsioonilt oli raamatukogu propaganda- asutus. Propageeriti partei kongresside materjale, marksismi-leninismi klassikuid jne. Kohtuti sõja- ja parteiveteranidega. Viidi siiki läbi ka üritusi lastega , sujus koostöö kohaliku kooliga ja kohalike oktoobrilaste, pioneeriorganisatsiooni ja kommunitlike noortega.

1979.a. oli mõisamoonakate majas põleng, raamatukogu siiski kannatada ei sanud. Uued ruumid anti „Lembitu“ kolhoosi klubihoone  teisele korrusele.

Põrandapind suurenes (42 m2) , siiski ei saanud  rahule jääda. Ruumid  olid külmad (ahjud vanad) trepp järsk. Samas hoones asus „Lembitu“ kolhoosi kultuurimaja.

 Tööd alustas raamatusõprade klubi. Koos kultuurimajaga organiseeriti palju üritusi. Lugejate arv tõusis 300-ni

 1985-1987  viibis Ü.Kiuru töölt eemal  perekondlikel põhjustel. Teda asendas raamatukogu tööd mittetundev Piibe Lilleste. Sel ajal jäid unarusse kartoteegid, langes lugejate ja külastuste arv.,mis hakkas aga  1987.aastast taas tõusma

1993.astaks oli lugejate arv 181, laenutusi 4800

 

 

 

„Lembitu“ kolhooi kultuurimajas asus raamatukogu aastatel 1979-1993

 

1992.a. kui taasloodi Saare vald läks raamatakogu  valla alluvusse. Nähti ette, et iga vallaelaniku kohta peaks aastas muretsema kirjandus 5 krooni eest. See raha oli väga väike. Aitas sundeksemplari seadus, mis kohustas kõiki trükikodasid saatma igast trükisest ühe sundeksemplari keskraamatukogudele.

 

1980-1990  aastatel ehitas „Lembitu „  kolhoos Voore keskasulasse mitu uut elumaja.

1993.aastal tunnistati kultuurimaja hoone varisemisohtlikuks ja raamatukogule leiti kolhoosi poolt uued ruumid, järgnes järjekordne kolimine.

 

1993-1997 asus raamatukogu Voore keskuse 24-krt. Elumajas , 4-toalises korteris.

Põrandapinda oli nüüd 78,4 m2.

Korter oli enne kasutuses olnud, seal tehti  eelnevalt remont. Raamatukogu  olmetingimused paranesid selle ümberkolimisega. Samuti oli majas keskküte.

 

1989.aasta sügisel valmis ka uus Voore Põhikooli hoone koos võimla ja spordiplatsidega.

Raamatukogu asukoht seega paranes tunduvalt, kuna lapsed asusid nüüd kõrval majas.

Vastasmajas, 18-krt.elamus, asus kolhoosi  uus lasteaed

 

1997.aastaks oli fondi suurusca 11000 eksemplari, lugejate arv 257, s.h. laspi 128, külastuste arv aastas 3618,

 

 

 

Selles 24-krt.elumajas asus raamatukogu aastatel 1993-1997

 

1997.aastal selgus, et lasteaed ei vaja nii palju ruumi, kuna laste arv oli vähenenud. Sellest tõsiasjast lähtudes  tegi  Saare Vallavalitsus otsuse paigutada raamatukogu ümber lasteaiaga ühte majja, 18-krt.elamu samasse püstakusse, II korrusele. Seega tuli raamatukogul jälle kolida. 

 

1997-2004  asus raamatukogu seega lasteaiaga ühes majas.

Põrandapinda oli nüüd 130 m2.

 

 

Selles majas asus raamatukogu aastatel 1997-2004

1999.a. sai raamatukogu  esimese arvuti ja internetiühenduse. Peagi lisandus ka teine arvuti. Üks neist oli kasutamiseks külastajatele.

2000.aastal hakkas Ülle Kiuru  sisestama fondi arvutisse programmis „Kirjasto“3000.  Pärast ühinemist üle maakonna kasutusele võetud programmiga RIKS, s.o.2002.a. , hakati kasutama  programmi RIKS,mille sai ka Voore raamatukogu.

2004.aastal toimus laenutamine juba täielikult elektrooniliselt.

Elektrooniliste andmebaaside loomisel ja elektroonilise laenutuse osas oli Voore raamatukogu esimeste hulgas maakonnas ja suure töö selles vallas tegi  ära Ülle Kiuru.

 

 

2004.aasta lõpuks oli fondi suuruseks 13 000 eksempari, lugejaid  238, laenutusi 10911.

 

2002.aastal asutati MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus, mille liikmeks olid peale Saare valla veel Torma. Tabivere, Pala, Kasepää vald ja Mustvee ning Jõgeva linn. MTÜ tegeles peamiselt töötute aktiviseerimisega ja oli projektipõhise majandamisega.

Projekti   meede 4.6.1.“ Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise progarammist“ rahastati projekt „MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuse Aktiviseerimiskeskuse ehituse  lõpetamine“.

Selle raames ehitati välja juba kolhoosi ajal alustatud, seltsimajaks ja sööklaks planeeritud hoone..

Majja planeeriti ka Voore raamatukogu uus asukoht. Hoonesse said koha aktiviseerimiskeskus, seltsimaja, kauplus, postipunkt, kohvik, noortekeskus, juuksur. 2004.aastal saadi tänu esitatud projektile PRIA-lt 300 000 kr, ja omavalitsuselt 177 000 krooni  raamatukogu ruumide väljaehitaiseks, 2005.a. omavalitsuselt  veel 150 000 krooni.  Valmis  raamatukogu jaoks planeeritud ruum(ruumid), põrandapinda  142m2

Seega seisis ees jällegi kolimine.

 2005.aastast asubki Voore raamatukogu Voore Aktiviseerimiskeskuse majas.

 MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus

 2005.aasta lõpuks oli  fondi suuruseks ca 13500 eksemplari. Komplekteerimisele kulus aastas 82 tuh.krooni, selhulgas omavalitsuselt   ca 60 tuh.krooni.  Lugejaid oli 2005.aasta lõpuks 261, laenutusi 11813. Asukoht raamatukogule igati soodne.

 2005.aastal andis Saare vald  Voore raamatukogu  MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuse haldusesse.  Vallalt eraldatud eelarve piires hakkas raamatukogu elu-olu korraldama nimetatud asutus.

Ruumid olid uued, aga sisustus jäi samaks. Olid olemas laminaadist riiulid, mis olid kooldunud ja selgelt ülekoormatud. Raamatud ei mahtunud ära. Puudus ka võimalus raamatuid eksponeerida. Oli olemas 3 arvutit, neist kaks külastajatele kasutamiseks, oli asutatud Avalik Internetipunkt (AIP). AIP-i arvutid olid küllaltki amortiseerunud ja ajast  maha jäänud.

2006.a. 1.augustil toimus töötajate vahetus. Ära läks kauaaegne  raamatukogu juhataja Ülle Kiuru ja tööle asus Tea Daškova. T.Daškova on lõetanud 1974.a. Viljandi Kultuurikooli raamatukogunduse erialal.

2006.a. eraldati raamatukogule kultuuriministeeriumilt 45000 krooni ja Saare vallal 45 000 krooni sisustuse uuendamiseks.

Aasta lõpuks sai raamatukogu uued liimpuidust riiulid, uue teeninduslaua,  uued lauad lasteosakonda, uued toolid. Nimetatud riiulid ja lauad valmisid raamatukogu kõrval asuvas puidutöökojas  arvestades ruumi võimalusi (nišid seintes jne.)

2007.a. sai raamatukogu stendid raamatute eksponeerimiseks ja  3 arvutit, mis ei olnud küll päris uued kuid siiski  kaasaegsemad.

2008.aastal õnnestus raamatukogul juurde saada veel 3 riiulit ja uus printer-skänner-koopiamasin.

2008.aastal tõusis lugejate arv aasta lõpuks 294-ni., külastuste arv oli 7118 ja laenutusi oli10448. Lapsi oli lugejatest 118. Fondis suurus ca 15000 .

 2009.aastaks on korrastatud lugejate andmebaas, samuti elektrooniline kataloog, milles oli palju vigu, mis olid tekkinud ilmselt andmete ületoomisega ühest programmist teise.

 Kuigi 2009.aastal on tabanud tervet riigi majandust suur langus ja  lõivu tuleb maksta ka raamatukogudel, tuleb loota, et raamatukogu areng jätkub. Kohapealse kogukonna elus omab raamatukogu  väga tähtsat osa

 

 

Kasutatud on:

Eesti Riigiarhiivu materjale

Voore Põhikooli koduloomuuseumi materjale,

säilinud raamatukogu aruandeid,

kohalike elanike mälestusi

 

Koostanud

 

 Voore raamatukogu juhataja

Tea Daškova

2009.aasta maikuus.